Pealinna jurist hakkas mõisaprouaks! „See ongi veidi hullumeelne lugu.“

01.04.2025

„Ma olen juba kaua päris enda mõisast unistanud. Sõbrannad väsitasin ma oma mõisajutuga ära, nad said palju naerda ka. Aga näe, teinekord saavad unistused teoks,“ rääkis mõisaprouaks saanud Margit Mangelsoo.

Margit Mangelsoo (50) sai mõisaprouaks kaks aastat tagasi. Tema sõbranna märkas, et Kose lähedal on müügis Uue-Harmi mõis. Hind oli mõistlik, 166 000 eurot. Asukohal polnud ka viga – Tallinnast ainult pooletunnise autosõidu kaugusel. Mõisaga tulid kaasa kõrvalhoone koos täismõõdus korvpalliplatsiga ja viie hektari suurune mõisapark. „Teised näevad siin ainult õudust ja probleeme. Ma ütlen, et natuke värvi ja saab selle asja korda,“ kirjeldas Margit esimesi muljeid oma mõisast.

Seletamatu unistus

Päris kõik ei saa endale lubada mõisa, mida tuleb ka aastaid kõpitseda. Margit on viimased 30 aastat töötanud Tallinnas juristina notaribüroos. Aga ta on alati tahtnud maale, linnakärast eemale. Õnneks on Margiti mõis Tallinnale piisavalt lähedal, nii et ta saab seal tööl edasi käia. „Ma olen sündinud ja kasvanud maal. Vahepeal sattusin lihtsalt Tallinnasse ülikooli õppima ja sain lapsed. Nüüd on nad suureks kasvanud,“ sõnas Margit.

Margit avaldas, et ta on üle kümne aasta kõigile kuulajatele rääkinud: mul on vaja enda mõisa! Kuidas täpselt see unistus tekkis, ei oska naine öelda. „Eks see ongi veidi hullumeelne lugu. Teine unistus oli ka. Kaks korda 20 meetrit lillepeenar. Veidi rohtukasvanud, aga see on mul nüüd ka olemas,“ kirjeldas Margit.

Enne Margitit tegutses Uue-Harmi mõisas kool. Lapsed said aga tunamullu küla vahel otsa. Need vähesed, kes olid alles jäänud, läksid kooli üheksa kilomeetri kaugusele Kosele.

Mõisa üleliia mööblit ei jäänud. Mõni tahvel ja tunniplaan ripub endiselt seina peal. Peamajas on külm, vähemalt külmem kui õues. Kuna Margit ei ela praegu mõisas, vaid tolle kõrvalhoones, ei küta ta ahjudega maja eriti palju. „Kunagi oligi nii, et vanemad tõid lapsed kooli, kütsid ahju soojaks ja alles siis läksid tööle. Tulevikus tahaksin siia ikkagi mingid radikad ka panna, aga ahjud jätan sisse.“

Suured plaanid: spaa ja karavanipark

Uue-Harmi mõisahoone pole muinsuskaitse all. 90 aasta jooksul, kui maja tegutses koolina, ehitati seda nii palju ümber, et enam mingeid piiranguid pole. Värske mõisaproua Margiti plaanid on suured. Ta käib mööda oma valdusi ringi ning näitab: siia tuleb spaa, siia raamatukogu ja siia jõusaal. Staadionist saab karavanipark.

Mõisapargis tuleb arvestada piirangutega. Kõik viis hektarit on keskkonnakaitse all. Pargis on iidsed puud, mille mõned oksad on sama jämedad kui tavaline puu. „Vanu puid ei saa maha võtta. Kui tahad parki midagi juurde istutada, tuleb teha eraldi plaan. Eks me hoiame seda, mida saame,“ ütles Margit.

Margit ei ela mõisas üksi, vaid koos mehe ja kass Kustiga. Meest ei leia ta aeg-ajalt oma mõisa pealt üles. Kusti hoiab hoolsalt silma peal tulevasel spaahoonel. „See mõis on mõeldud inimestele,“ kinnitab mõisaproua. „Ega ma üksi kõigis nendes ruumides ela. Vanema poja tüdruksõber lubas mulle viis lapselast, nii et võib-olla läheb hoopis ruumiga kitsaks. Aga tööd on siin jagunud mitu sajandit ja jagub pärast mind ka.“